The coldest August in the past 100 years / K6ige külmem august viimase 100 aasta jooksul

I met Helena from AIESEC Pärnu yesterday, who came to Berlin for one AIESEC conference. She stayed at my place and we organized small Estonian party, where I invited some other trainees. We drank Estonian wodka, ate Estonian chocolate and everyone seemed to enjoy it. Tomorrow some more Estonians are coming and will bring some food that I miss here in Germany. It is so great to host guests from the homeland! :)

Small party in my dormitory: me, Helena and Berlin trainees / Väike pidu minu juures: mina, Helena ja Berliini praktikandid

The weather sucks here. Today I read from the newspaper that it has been the coldest August in past 100 years in Berlin. One guy from Poland brought from home an autumn-jacket, because it is just too cold. And it is raining constantly. I want to Croatia already.

This Saturday I am organizing a trip to Rostock, where famous Hansa Sail will take place. But the greatest is the fact that 18 people according to today’s stand are joining the trip. 18 trainees from all around the world travelling together in Germany – it is something really great!

There is an important change in my life – I found additional job for me. I work 2-3 evening per week in a restaurant as a waiter. It is a Brasilian restaurant. Both place itself and the food is great there. It is a bit tiresome, as I have to go there straight after my main job and stay there until one o’clock and the next morning go to the main job again. But the fact that I can earn 50-65 euro with one evening with that kind of job seems unbelievable for me as an Eastern European. And I need money to go to Croatia. So it is a good opportunity for me actually.

Story No 6. About smiling and friendliness

There is very much "keep smiling" culture in Germany in comparison to Estonia. I have been thinking, whether it is so good. On one hand it is good, when people are not constantly with dour faces around like in many Estonian shops or other places, but they know about existence of smiles too. And people are generally more friendly here than in Estonia. On the other hand. it is often just fake.

For example my work. Secretaries here have always joyful voices, speak by phone to the people as if they would be their best friends, lovers etc. And when they finish their phone conversation, they say to each other something like: "Ohhh, there was again this senseless talk"... Then I think always that those female colleagues of me presumably speak in absence of me something like: "Ohhh, there was again this stupid foreign trainee"... I hate hypocrisy.


----------------------------------

[EST] Eile sain kokku Helenaga AIESEC Pärnust, kes tuli Berliini ühele seminarile. Ta ööbis mu juures ja me korraldasime väikse Eesti peo, kuhu ma kutsusin oma tuttavaid praktikante. J6ime koos Eesti viina, s6ime koos Eesti sokolaadi ja meil oli üldiselt tore olla. Homme tulevad ühed teised tuttavad Eestist, peavad tooma häid asju Eestist (nagu näiteks Tallina Peenleib, sest Saksamaal head musta leiba ei eksisteeri). Nii hea meel on vastu v6tta külalisu kodumaalt :)

Ilm sakib siin täiega, teist väljendit ei oskagi selle jaoks leida. Lugesin täna ajalehest, et tänavu on k6ige külmem august viimase 100 aasta jooksul. Tuttav Poola praktikant tellis kodust sügisjope, sest liiga külm on. Sajab ka pidevalt. Ülehomseks lubati aga koguni 21 kraadi sooja! Uskumatu. Tahan Horvaatiasse juba.

Sel laupäeval korraldan ühe reisi Rostocki, kus toimub kuulus regatt. K6ige lahedam on selle juures aga see, et meid tuleb sinna praeguse seisuga 18 inimest. 18 praktikanti k6iksugustest maailmariikidest koos Saksamaal reisimas – see on midagi t6esti väga lahedat.

Oluline muutus mu igapäevaelus – leidsin endale lisatööd. Töötan nüüd 2-3 6htut nädalas restoranis kelnerina. See on Brasiilia restoran, väga ilus koht ja toidud on super. See on natuke väsitav, sest pean sinna minema otse mu esimeselt töökohalt ja jään sinna kuni kella üheni ja järgmisel hommikul uuesti esimesele tööle. Aga minu kui ida-eurooplase jaoks tundub see fakt, et saan kelnerina 50-65 eurot ühe 6htuga teenida, ikkagi uskumatu. Ja ma vajan raha, et Horvaatisse minna. Nii et hea v6imlaus tegelikult.

Me in the restaurant, where I work in the evenings / Mina restoranis, kus ma töötan 6htuti

Lugu nr. 6. Naeratusest ja s6bralikkusest

Saksamaal on erinevalt Eestist palju "keep smiling’ut". Ma olen m6tisklenud, kas see on ikka hea. Ühelt poolt on ju tore, kui inimesed ei ole mornide nägudega nagu paljudes Eesti poodides v6i muudes kohtades, vaid teavad naeratuse olemasolust ka. Ja inimesed on üldiselt natuke s6bralikumad siin kui Eestis. Samas on see tihtipeale ikkagi väga v6lts. Näiteks kui ma ostan asju supermarketist ja lähen maksma, ütleb mulle müüja muidugi alati "Tere!", "Aitäh!" jne. Aga ta ütleb mulle "Nägemist" juba siis kui ta mulle tsekki ulatab ehk enne seda, kui ma päriselt ära lähen, sest ma pean ostetud asju ka kotti panna.

V6i minu töö juures. Siinsed sekretärid on ülir66msate häältega telefonis, räägivad teistega justkui oleksid need nende parimad s6brad, armukesed vms. Kui nad telefonitoru aga hargile panevad, räägivad omavahel umbes taolist juttu – "Ohhh, jälle oli üks m6ttetu jutt"... Siis m6tlen alati, et täiesti vabalt v6ivad need naiskolleegid, kes on muidu väga s6bralikud mu vastu, minu äraolekul rääkida midagi sellist – "Ohh, jälle see m6ttetu välispraktikant"... Vihkan silmakirjalikkust.