Tuesday, July 26, 2005

Dresden and West- and East-Berlin / Dresden ning Lääne- ja Ida-Berliin

Last weekend I were in Dresden with other trainees from Berlin. Dresden is around 150 km away from Berlin and used to be one of the most beautiful cities in the Central Europe before II World War. US and British aircraft bombarded Dresden heavily during one night in February 1945 which resulted in destruction of 80% of the buildings in the centre and the death of around 300.000 inhabitants and refugees who gathered this night to Dresden. The rest of destruction was done by DDR Communists who built ugly gray monstrums in the heart of Dresden.

However, it has been done very much to restore the city. All in all, Dresden is very beautiful town which is worth to be visited. Interesting is the fact that the most common postcards for tourists are black-and-white pictures of the city from the 1930s with the words "Dresden as it was before..."


Zwinger castle - one of the main sightseeings in Dresden / Loss Zwinger - Dresdeni üks olulisematest vaatamisväärsustest

The trip there was great - we were 16 altogether and all from different countries!

Story No. 4. About Sandra Bullock and solidarity of men vs. women. One interesting happening from the train Dresden-Berlin. To make the trip more interesting, we organized different games. One of them was connected with various celebrities and we started serious discussion once on the topic "How sexy is Sandra Bullock?". Boys and girls were 50-50 in our company. Girls were from Turkey, Brasil, Kasakhstan, Greece and France. Boys were from Greece, Egypt, Ukraine, Jordan and Estonia (me). Despite multiculturality, all guys were of the opinion that Sandra Bullock "is sexy or at least very attractive". All girls were at the same time of the opinion that this actress cannot be considered as sexy. Who said that there are different standards of beauty in different countries? :)

Story No. 5. About invisible wall between East- and West-Berliners. 1989 the wall in Berlin
fell. 1990 Germany became re-united. Despite this fact one can feel invisible wall between East- and West-Berliners. It is especially interesting to live in Berlin in this sense. I have been talking to several people from the East Germany (former DDR). Although no-one really wants Communism back, there is a lot of nostalgia and disappointment in Capitalism among them. West-Germans, on the contrary, call "Easterners" lazy, who don't want to work. A little bit of statistics to visualize this invisible wall: unemployment rate is around 8% in West Germany, whereas this number is almost 20% in East Germany .

---------------------------

[EST] Eelmisel nädalavahetusel käisin koos teiste praktikantidega Dresdenis, mis asub ligi 150 km kaugusel Berliinist ja mis oli enne Teist maailms6da üks ilusamaid Kesk-Euroopa linne. Ühe 1945. aasta veebruariöö jooksul pommitasid USA ja Inglismaa s6jalennukid linna, mis t6i endaga kaasa vanalinna hävitamist 80% ulatuses ja ligi 300.000 linnaelaniku ja sinna kogunenud p6geniku surma. Imeilusa vanalinna hävitamisele aitasid kaasa hilisemad kommunistid, kes ehitasid kesklinna halle arhitektuurimonstrumeid (Dresden asus DDRi territooriumil ehk kommunistlikus blokis).

1990. ja 2000. aastate jooksul on siiski palju tehtud, et linna taastada. Siiani on linnapildis näha palju kraanasid. Kokkuv6ttes v6ib öelda, et Dresden on väga ilus linn. Huvitav on aga see, et k6ige rohkem on linnas müügil must-valgeid postkaarte hüüdlausega "Dresden as it was before..."

S6it sinna oli l6bus, sest meid oli kokku 16. K6ik erinevatest riikidest, k6ik toredad noored nagu minagi ;)

Lugu nr. 4. Sandra Bullockist ja meeste vs naiste solidaarsusest. Üks huvitav seik rongist Dresden-Berliin. Et oleks l6busam, korraldasime teiste praktikantidega igasuguseid mänge. Ühe mängu ajal, mis oli seotud erinevate kuulsustega, tekkis meil t6sine diskussioon teemal "kuiv6rd seksikas on Sandra Bullock". Mehi ja naisi oli pooleks. Seltskond oli väga rahvusvaheline. Neiud olid Türgist, Brasiiliast, Kasahstanist, Kreekast ja Prantsusmaalt. Noormehed olid Kreekast, Egiptusest, Ukrainast, Jordaaniast ja Eestist (mina). Vaatamata mitmekesisusele, olid k6ik noormehed meie seas ühte meelt, et Sandra Bullock "is sexy or at least very attractive". K6ik neiud olid aga seevastu seda meelt, et see näitlejanna küll seksikas ei ole. Kas keegi rääkis, et eri maailmakohtades pidavat olema erinevad ilustandardid? ;)

Lugu nr. 5. Nähtamatust müürist ida- ja lääne-sakslaste vahel. 1989. aastal varises kokku Berliini müür. 1990. aastal toimus Saksamaa taasühendamine. Vaatamata sellele on tunda nähtamatut müüri lääne- ja idasakslaste vahel. Eriti huvitav on selles suhtes elada Berliinis. Rääkisin mitmete Ida-Saksamaalt pärit inimestega. Kuigi keegi otseselt kommunismi taastada ei taha, ütlevad k6ik, et paljud eluaspektid oli toona paremad (tasuta meditsiin, haridus, töö k6ikide jaoks, sotsiaalne kindlustatus, ühtekuuluvustunne jne). Paljudel on t6sine pettumus kapitalismis. Lääne-sakslased nimetavad seevastu "idalasi" laiskvorstideks, kes ei viitsi tööd teha. Natuke statistikat illustreerimaks seda l6het: kui Lääne-Saksamaal on tööpuudus ligi 8%, siis Ida-Saksamaal küünib see 20%-ni.

Kusjuures seda, et Berliin arenes 40 aastat kahe absoluutselt erineva süsteemi all, on linnapildist ilmselgelt näha. Ma elan ja töötan muidu Lääne-Berliinis. Imelik tunne tekkis korraks, kui sattusin esimest korda Ida-Berliini elamurajooni. "Nagu kodus" - tuli kohe selline m6te :)

Thursday, July 21, 2005

Let's start to tell stories! / Alustame lugusid rääkima!

I am already "our own guy" here at Deutsche Welle - many people now that I am not from Tallinn originally (this is usually the first question to be asked from me, when I say that I am from Estonia). This work influences very positively my German skills - to work in a company, where the colleagues speak German, is a great language learning experience.

I was to local AIESEC meeting and to the meeting of Berlin AIESEC alumnies last days. I spoke to many people there - the whole system is better organized than Estonian. We have lot of things to learn from Germany in general, of course. But at the same time, the things are too serious sometimes here like very often in Estonia. That's why I tried to bring some energy and shimmer to the local life - organized some games and dances for trainees and German aiesecers. I hope they appreciated it ;)

I was to Potsdam last weekend, which used to be the residence of the German kings and is situated around 10 km from Berlin. German kings did not differ from the rest of the kings and let to built the castles, parks and monuments for them. So, it is really nice.

Potsdam: famous castle Sanssouci
And I was to Berlin zoo with other trainees as well, which is supposed to be the biggest one in Europe. Monkey are funny, elephants are big, giraffes have long necks and goats are smelling. So basically it did not differ from the zoo in Tallinn too much. :)

I decided that I will constantly write some stories which derive from the communication with other people abroad. It can illustrate better my life here and besides people are the main source of inspiration. And like all human beings you like to listen to the stories, don't you?

Story No.1. About intercultural communication and impact of humour on it. Last Friday we had the round table in a pub with other trainees and local aiesecers as every Friday. One moment I was sitting together with one Turkish guy and one Serbian girl. Turkish guy is very nice and funny person, he is constantly making jokes. We were laughing with him before about different things. Then I said to the Serbian girl (so that he could hear also): "Be careful with him, you know those Turkish guys, don't you?" I smiled and everything, it was just a small nice joke, I thought. But Turkish guy became angry with me and his mood became bad. After that he explained that one should never make jokes about a Turkish man in a presence of woman. So-called "face-loosening" situation. All in all, it was good learning experience. Looks like a small thing, but the mood of me and Turkish guy was embittered for the rest of the evening.

Story No. 2. About how small the world is and AIESEC impact on it. I met one Polish AIESEC alumni in Berlin alumnues' meeting. Olo is his nickname, he is around 30 and is very interesting person. He has his small business consulting enterprise and he is constantly travelling all around the world. But the most interesting thing is that we both know at least 4 persons, although we have never met before! And these 4 persons come from 3 different countries. Olo was more than one year on the traineeship in Malaysia and met Maris and Martin from Estonia there. Thank to AIESEC I met both of them in Estonia. He also know Malaysian guy Joe, who was one year in Member Commitee of Estonian AIESEC. And his old friend is Krszysztof, whom I met this spring in Lithuania organizing one AIESEC conference. The world is really small, especially when you are an AIESEC member!

Story No. 3. About the employees of a media company in the time of a big catastrophe. Although there is a lot of beauty in the world, there is also much disgusting stuff here on the earth. Whole Europe got shocked on the 7th of July, when we got to know about the terror attacks in the heart of London. Today we got news about the new attacks there. Both days I was working in Deutsche Welle, which is telling people about these events and where the impact of shocking events is especially great. If usually people are smiling and are relatively relaxed, then in the time of "the breaking news" they have highly concentrated faces and one can frequently see people running through the corridors there and back. One can especially feel this atmosphere in Berlin, which is alike London - big European capital with widely used network of underground...

----------------

[EST] Ma olen nüüdseks täiesti "oma mees" siin Deutsche Welles - paljud inimesed teavad nimelt, et ma ei ole Tallinnast pärit (see on esimene küsimus, mida tavaliselt esitatakse, kui ütled, et oled Eestist). Väga positiivselt m6jutab see töö minu saksa keelt - töötada kollektiivis, kus k6ik räägivad saksa keelt, on väga hea kogemus keele 6ppimise m6ttes.

Käisin vahepeal kohaliku AIESECi koosolekul, Berliini AIESECi vilistlaste (alumnide) kohtumisel, olen
rääkinud paljude inimestega - siin on kogu süsteem paremini välja arendatud kui meil. Eestil on üldse väga palju muidugi Saksamaalt 6ppida. Samas, nagu tihtipeale Eestiski, puudub ka Saksa AIESECis särtsi ja sära. Asja v6etakse vahel liiga t6siselt. Ma kasutasin seda puudust oma edevusvajaduse rahuldamiseks :) - korraldasin mänge praktikantidele ja sakslastele, natuke tantsisime, laulsime jne.

Nädalavahetusel käisime teiste praktikantidega Potsdamis, mis oli Preisimaa kuningate endine resindets ja asub Berliinist 10 km kaugusel. Nagu k6ik kuningad, laisd ka kohalikud endale ehitada losse, parke, tiike, monumente jne. Nii et ilus on.

Veel käisime Berliini tuntud loomaaias - pidavat Euroopa k6ige suurem olema. Ahvid tegelevad ahvimisega, elevandid on suured, kaelkirjakutel on kaelad pikad ja seal, kus on kitsed ja antiloobid, haiseb. Nii et p6him6tteliselt k6ik nagu Tallinna loomaaiaski, ainult et kogu asi on natuke suurem.
The picture from the Berlin Zoo
Otsustasin, et selleks, et saaks paremini illustreerida oma aega siin välismaal, hakkan jutustama iga kord väikseid lugusid, mis pärinevad suhtlemisest erinevate inimestega. Sest teadagi on inimesed ja suhtlemine nendega k6ige suurem inspiratsiooni allikas. Nagu vahel ka k6ige suurem kurbuse ja murede allikas. Ja peale selle meeldib inimestele lugusid kuulata.

Lugu nr.1. Kultuuridevahelisest kommunikatsioonist ja huumori m6just sellele. Meil oli eelmisel reedel traditsiooniline koosviibimine teiste praktikantidega ja saksa aiesecaritega ühes pubis (see toimub siin igal reedel). Ühel hetkel olime koos ühe türklase ja ühe serblannaga koos vestlemas. See türklane on tore tüüp, pidevalt naljatab ja on üldse r66msameelne inimene. Vahetasime pidevalt enne seda temaga nalju. Siis aga ma ütlesin serblannale naeratades (nii et türklane ka kuuleks) umbes sellist asja: "Ole ettevaatlik temaga, tead ju neid türgi mehi eks?" Tegin omast arust toredat nalja. Pärast seda muutus türklane väga kurjaks ja ta tuju läks kohe halvemaks. Läksime välja, ta oli valmis kaklema hakkama. L6unatemperament teadagi. Siis rahunes maha muidugi. Rääkisime ja ta selgitas, et mitte kunagi ei tohi türklase kohta naise kohalolekul nalja teha. Selline siis kultuuridevahelsie kommunikatsiooni 6ppetund. Tundub, et väike asi, aga tuju oli nii minul kui temal terveks 6htuks rikutud.

Lugu nr.2. Maailma väiksusest ja AIESECi m6just sellele. Berliini AIESECi vilistlaste 6htul tutvusin ühe Poola AIESECi vilistlasega Szczecinist, kes töötab Berliinis ja kel oli hea tuttav kohalikus AIESECis. Olo on ta nimi, ta on umbes 28-32 aastat vana, väga tegija inimene, tegeleb ärikonsultatsioonidega, tal on oma väike ettev6te. Ta tuli just 6-päevaselt ärireisilt Hiinast, enne seda viibis Poolas ja ülejärgmisel nädalal läheb USAsse. Ta ütles, et ma peaks kindlalt minema praktikale teisele kontindendile ja vähemalt aastaks (ta ise oli üle aasta praktikal Malaisias). Andis muuhulgas mitmeid soovitusi, mida ma peaks tegema, et alustada oma äri. Aga ma räägin seda lugu seet6ttu, et tuli välja, et me tunneme vähemalt nelja inimest, kuigi me ei ole varem kunagi kokku saanud! Ta oli Malaisias praktikal umbes 4 aastat tagasi ja tunneb Marist, kes oli samuti seal praktikal ja keda mina tunnen AIESEC Eesti kaudu. Samuti on tema hea s6ber Martin, kes oli samuti praktikal Malaisias ja kellega koos me tegime sessiooni ühel AIESECi konverentsil 2 aastat tagasi. Peale selle tunneb ta Malaisia AIESECi vilistlast Joe't, kes oli 3 aastat tagasi AIESEC Eesti juhatuses. Ja ta vana tuttav on AIESEC Wroclawi vilistlane Krszysztof, kellega kohtusime sel kevadel AIESECi konverentsil Leedus. Maailm on väike, eriti kui oled AIESECi liige!

Lugu nr. 3. Meediakontserni töötajatest suurte katastroofide ajal. Vaatamata maailma ilule, on maailmas ka palju jubedaid asju. 7. juulil sai kogu maailm shoki, kui sai teada, et neli pommi plahvatas Londoni südalinnas. Täna, kui ma kirjutan seda lugu, tulid teated uutest terrorirünnakutest Londonis. Nii toona kui täna olen olnud tööl Deutsche Welles. Kuna DW on meediakanal, mis nendest sündmustest inimestele teada annab, on siin suure katastroofi m6ju eriti tuntav. Kui tavaliselt on inimesed r66msameelsed ja käivad üsna rahulikult ringi, siis "Breaking news"'i ajal on k6ikidel murelikud näod ja pidevalt on näha koridorides sinna ja tagasi jooksvaid uudistetööstuse töötajaid. Seda eriti muidugi Berliinis, kus nagu Londoniski, on suur ja laialdaselt kasutatav metroo v6rgustik, ja mis, nagu ka London, on Euroopa suur pealinn. Minu kolleeg ütles mulle just hiljuti: "Täna ma ei lähe metrooga koju"...

Thursday, July 14, 2005

Traineeship abroad is great! / Välispraktika on lahe!

So, my second week of internship here, in Deutsche Welle, is slowly going to end. What can I tell about my work so far? I like it! Although there is not so many challenging exercises for me here, the experience of working abroad in foreign language is worth itself. I couldn't imagine for example that speaking on phone in German could be so difficult!

Deutsche Welle is organizing two big events in August and September. My main job is helping to organise them. As I am responsible for certain areas, I have to constantly speak to different people on the phone. I am also doing media analysis - I am reading German newspapers and searching for news about Deutsche Welle there. I am taking pictures if there are some events or conferences in the building, preparing press materials and flyers about enterprise. Altogether, event management and public relations.



Sounds cool, huh? But just few hours ago I ran downstairs to buy cigarettes for the boss. He is the main guy here, who is leading all those 2000 people, so bying cigarettes for him can be percieved as a great thing ;) Of course, there are some banal things that I as a trainee have to do here - copying, preparing some booklets etc. But what can I do, I am just a cheap labour from Eastern Europe! :)





Me on my working place /

Mina mu töökohal






I can tell that I have experienced, how great is the network of AIESEC. I went to AIESEC event last week and all evenings in my calender are already booked! I met many young interns from all around the world - there are more than 30 trainees in the city. All the time, there are some excursions, walks, parties etc. Every second weekend there is reception event somewhere in Germany. And that all with other young people, who, like me, came to experience something new in Germany!

I lent a bicycle from one local AIESECer. So now I am enjoying the streets of Berlin by bike. This is what I like very much in Germany compared to Estonia - everything is done for people who want to ride byicycles in the city! Bike-ways everywhere and in a very good condition!

What I can complain about, is German food - somehow I don't like it most of the time. But there is a great thing here called Dönar Kebab thank to numerous Turkish immigrants. There are really many of them in Berlin and you can find Dönar Kebab everywhere on the streest - it is like American hamburger, but thousand times better. I already tried to persuade one AIESEC alumni from Izmir who wants to open a Kebab-shop in Canada that he should better come to open his business in Estonia!

And in conclusion I would like to describe the street where I live. After I leave my dormitory, the first shop I can see is called "Afro-Shop", which has slogan "Black is beautiful!". I am going further and see Türk-Reisen (travel agency owned by Turks which sells flights only to Turkey), after that "Asiatische Spezialitäten" (restaurant of Aisan food), after naturally Dönar Kebab Cafe. Do you want to try real Thai food? Would you like to drink Serbian wodka? Do you have speacil interest in Russian kitchen? Have you been dreaming about Surinam meat? Then come to Berlin! You will find that everything here! :)
Look at my pictures from Kaunas and Berlin here: www.flickr.com/photos/deniss




"Heart" of Germany - Bundestag or House of Parlament/
Saksamaa "süda" - Bundestag ehk Parlamendi maja


---------------------------------------------

[EST] No nii. Mu teine nädal siin praktikal Deutsche Welles hakkab ühele poole j6udma. Mida ma saan selle kohta öelda? Mulle meeldib! Sest kuigi mulle ei anta siin just väga arendavaid ülesandeid, on töötamise kogemus välismaal iseenesest suur väärtus. Näiteks kes v6is mulle varem öelda, kui suur väljakutse on telefonitsi saksa keels ametlikku juttu rääkida!

Deutsche Welle korraldab kaks suurt üritust Berliinis - augustis ja septembris. Minu peamiseks ülesandeks on korraldamisel kaasa aidata. Mul on ka teatud valdkonnad, mille eest ma vastutan, seega tuleb telefonitsi igasuguste inimestega pidevalt räääkida. Peale selle teostan meedianalüüsi - loen saksa ajalehti ja otsin, kas kirjutatakse midagi Deutsche Welle kohta. Samuti pildistan, kui on mingid suurüritused v6i konverentsid siin hoones, valmistan ette pressimaterjale ja flaiereid. Ühes6naga Event management ja Public Relations.

K6lab lahedalt, eks ole? Aga just paar tundi tagasi käisin all ostmas sigarette meie direktori jaoks. See on k6ige-k6ige olulisem onu siin ettev6ttes, kes juhib k6iki neid umbes 2000 inimest Berliinis ja Bonnis. Nii et tema jaoks sigarette tuua on ka suur asi :) Aga jah, tuleb ette ka banaalseid ülesandeid nagu paljundamine, sigarettide toomine jne. Mis teha - odav välistööj6ud Ida-Euroopast! ;)

Kogesin ise, kuiv6rd hea on tegelikult AIESECi idee praktikandi seisukohast. Nüüd on mul peaaegu iga 6htu mingisuguse ürituse jaoks planeeritud. Käisin nimelt Berliini AIESECi koosolekul eelmisel nädalal. Saksa AIESEC teeb koostööd teise samalaadse oragnisatsiooniga IASTE, kes vahendab tehnilst praktikat. Kokku on Berliinis nüüd umbes 30 välispraktikanti! Ja kogu aeg toimub midagi - ekskursioonid, kino, kohvikud, peod jne. Iga teine nädalavahetus on mingi väljas6it. Ja seda k6ike koos teiste noortega üle kogu maailma, kes on samas olukorras nagu minagi - välismaalased, kes tulid Saksamaale 6nne otsima.



I am in the front of preserved piece of Berlin Wall. It is written there: "There are many walls to be destroyed yet" /
Ma olen Berliini seina säilinud tüki ees. Seal on kirjutatud: "On veel palju seine, mida tuleks lammutada".
"Oled Eestist v6i?" - olles seda AIESECi üritusel kuulnud, olin väga üllatuinud! See oli esimene, mida küsis mult üks blond kena neiu, kes nagu selgus, on Soomest. Aga ta on 6ppinud mitu aastat eesti keelt ja teab väga hästi, kus asub Wilde kohvik Tartus ja miks Tallinnas ei soovitata öösel Koplisse minna. Jenni on IASTE praktikal IASTEs (AIESECi inimestele - see on nagu CEED meil) ehk korraldab teistele praktikantidele üritusi ja pidusid. Väga lahe inimene ja mul on nüüd keegi, kellega saab Berliinis eesti keelt rääkida (ja ta räägib seda väga hästi, paremini kui mina v6ib-olla) :)

Ühe kohaliku AIESECi liikme käest sain laenata jalgratta ja nüüd naudin Berliini tänavate avastamist. Mis mulle v6rreldes Eestiga palju rohkem Saksamaal meeldib - siin armastatakse jalgratturit! Jalgrattateed on k6ikjal ja väga heas korras.

Mis mulle ei meeldi, on saksa toit. 6nneks on siin palju toredaid türklasi (neid on siin t6esti palju), koos oma Kebab-restoranidega. Dönar Kebab on nagu Ameerika hamburger, aga palju kordi parem. Mul oli t6sine vestlus ühe AIESEC Izmiri alumniga, kes on siin praktilal ja kellel on äriidee
avada türgi restoran Kanadas . Ma üritasin ta veenda, et parem on sellist restorani avada hoopis Eestis. Nii et ma kavatsen Saksamaa ühte parimatest asjadest Eestisse importida - türgi toitu ;)

Kusjuures, maailm on t6esti väike. See türklane ja üks teine AIESEC Izmiri alumni teadsid Jessikat Tartust, kes oli 1,5-2 aastat tagasi praktikal Izmiris.

Ja l6puks tahaksin kirjeldada oma tänavat, kus ma elan. Kui väljun ühiselamust, siis esimene pood, mida näen, kannab nime "Afro Shop" (selle hüüdlause on "Black is beautiful!"). Lähen edasi, järgmine pood on Türk-Reisen (türklaste reisibüroo, kus pakutakse reise ainult Türki), järgneb "Asiatische Spezialitäten" (Aasia toit), pärast seda loomulikult Dönar Kebab Cafe. Ja nii edasi... Kas te tahate maitsta t6elist Tai kööki? Kas soovite proovida Serbia viina? Kas teil on eriline huvi Vene köögi vastu? Kas olete unistanud Surinami paneeritud lihast? Aga tulge siis Berliini! Siin on seda k6ike küllaga! :)

Vaadake mu pile Kaunasest ja Berliinist siin: www.flickr.com/photos/deniss
Berlin industrial romantics / Berliini industriaalne romantika

Monday, July 04, 2005

First days in Berlin / Esimesed päevad Berliinis

Today's Monday. My first day at work has ended. It was fourth day in Berlin. It is actually better here than I expected ;)

I live in a dormitory meant for foreign young people who are coming to Berlin for an internship, language courses, work etc. Such young people like me.


My way from home to work takes about 30 minutes by walk (I try to avoid public transportation, because it's not cheap and not healthy). I live in an area, which is by large inhabited by Turks, Asians and Africans which makes it all quite colourful.

I came to Berlin on Friday morning. The same day afternoon I already found myself enjoying streets of city. I spent whole Saturday and Sunday by walking in the city. And I discovered that there is really much to see here! All historical monuments, diverse architecture in different parts of the city, which reflects diverse history of Berlin, very different people on the streets. You really feel that it is a big European capital!

I understood especially well how big it is during the concert "Live 8 For Africa" in the centre of Berlin which was for free. Many famous artists from Germany and abroad (like Green Day, Claudia Schiffer, Chris De Burgh, A-HA, Faithless) sang in order to help children of Africa. Around 200.000 people were agree with everything their favourites said to them. Actually it reminded me Love Parade pictures which I have seen on TV. Place is the same, number of people similar. I have never seen soooo many people at one place!

I cannot say too much about my job yet. An internship in Deutsche Welle (
www.dw-world.de) is of course a big deal, but being an intern in such a big corporation in Germany means that one would be doing some boring job often too. I am OK with that. Hope to be able to say more about my job later.

By the way, I understood very well benefits of AIESEC traineeship. When you go abroad with AIESEC, people meet you in the bus station/airport, they introduce you to other members, to other trainees in the city. I had to discover everything by my own, which means that so far I have not really found any people to spend evenings with. I am going to Berlin AIESEC meeting tomorrow (on Tuesday) , where I should meet some young people.

La vida e bella!

-----
[EST] Eestikeelne versioon on natuke mahukam.

Täna on esmaspäev. Mu esimene päev tööl on l6ppenud, mis oli ühtlasi mu neljas päev Berliinis. Esimesed muljed? Parem kui ma ette kujutasin. See käib eelk6ige Berliini kui linna suhtes.

Ma elan ühisealmus, mis on m6eldud noortele välismaalastele, kes tulevad Berliini praktikale, keelekursustele, tööle jne. Sellistele nagu mina. 


Teekond kodust tööni v6tab ligi pool tundi jalgsi (ma üritan ühistransporti vältida, kuna see on kallis, seal on palav ja üldse liikuda jalgsi on tervislikum minu figuuri jaoks) :) Minu linnaosa on huvitav selles m6ttes, et tänavatel näed ligi 30% saksalasi ja ülejäänud on enamasti türklased, samuti araablased, neegrid, asiaadid. 

Tulin reede varahommikul Berliini ja pärastl6unal läksin jalutama. Jalutasin kuni hilis6htuni, terve laupäev ja pühapäev möödusid samamoodi. Lugedes pärast kokku sain teada, et iga päev sai üle 20 km Berliini tänavaid läbi käidud. Aga siin ON lihtsalt, mida näha! See ei ole Tallinna vanalinn, mida saab 6ppida ühe päevaga, see ei ole Tartu Rüütli tänav, kus iga neljas nägu on tuttav - vaatamata mu armastusele Eesti vastu peab lihtsalt tunnistama, et m66tmed on teistsugused. Kui satud üle maailma tuntud Brandenburgi värava, Saksamaa parlamendihoone v6i Berliini teletorni ette, saad sellest eriti hästi aru! Mulle kui ajaloost huvitatud inimesele on Berliinis eriti palju tegemist.
Berliini m66tmetest sain väga hea ettekujutuse laupäeval, kui Berliinis oli kontsert "Live 8 for Africa", kus olid igasugused tuntud artistid üle maailma. Nende hulgas Green Day, Claudia Schiffer, Chris de Burgh, A-Ha, Faithless, kes k6ik laulsid ja rääkisid ilusaid s6nu selle nimel, et Aafrikas sureks vähem lapsi. Ligi 200.000 inimestest koosnev mass oli k6igega n6us. Ka sellega. Eriti kui sai näha oma lemmiklauljaid. Üldiselt meenutas see tuntud Love Parade'i, mida olen varem televiisorist näinud. Koht oli ju sama. Ja kuna Love Parade'i enam ei korraldata, kahtlustan, et publik oli sarnane. Tundsin ennast kui külapoiss Vana-Jaagupist, kes sattus esimest korda Tallinna Viru tänavale pärastl6unal. Huvitav kogemus, aga ilm oli palav, rahvaarv oli suur ja alkoholisisaldus inimeste veres oli tänu kaasatoodud abivahenditele kerkimas üha k6rgemale. M6tlesin toona, et olen ju k6rgharidusega, ja läksin hoopis muuseumi. Mida pärast ei kahetsenud.

Minu tööst... Deutsche Welle (
www.dw-world.de) on k6va s6na, aga nii suures ettev6ttes Saksamaal praktikandile loomulikult palju tööd ei anta. Tihtipeale olen jooksupoisi rollis. Kuid inimesed on meedlivad ja abivalmid. Tööst kirjutan ehk hiljem, kui saan isegi paremni aru, mida see endast ette kujutab.

Kusjuures sain väga hästi aru, milles seisneb AIESECi praktika v6lu. K6ik mu kolleegid on minust natuke v6i rohkem kui natuke vanemad, ühikas on nagu on - juba neljandat päeva järjest olen suhteliselt üksi. Nii suures linnas v6ib see potentsiaalselt depressiooni tekitada. AIESEC pakub seevastu alates saabumise hetkest mingisugust sotsiallset v6rgustikku (aiesecarid ise, teised välispraktikndid jne). Homme ehk teisipäeval lähengi Berliini AIESECi üldkoosolekule. Siin linnas peaks hetkel kuni 15 AIESECi välispraktikanti olema. Saan loodetavasti neidki näha.

Nii et elu on jätkuvalt ilus! :)
There was an error in this gadget