Let's start to tell stories! / Alustame lugusid rääkima!

I am already "our own guy" here at Deutsche Welle - many people now that I am not from Tallinn originally (this is usually the first question to be asked from me, when I say that I am from Estonia). This work influences very positively my German skills - to work in a company, where the colleagues speak German, is a great language learning experience.

I was to local AIESEC meeting and to the meeting of Berlin AIESEC alumnies last days. I spoke to many people there - the whole system is better organized than Estonian. We have lot of things to learn from Germany in general, of course. But at the same time, the things are too serious sometimes here like very often in Estonia. That's why I tried to bring some energy and shimmer to the local life - organized some games and dances for trainees and German aiesecers. I hope they appreciated it ;)

I was to Potsdam last weekend, which used to be the residence of the German kings and is situated around 10 km from Berlin. German kings did not differ from the rest of the kings and let to built the castles, parks and monuments for them. So, it is really nice.

Potsdam: famous castle Sanssouci

And I was to Berlin zoo with other trainees as well, which is supposed to be the biggest one in Europe. Monkey are funny, elephants are big, giraffes have long necks and goats are smelling. So basically it did not differ from the zoo in Tallinn too much. :)

I decided that I will constantly write some stories which derive from the communication with other people abroad. It can illustrate better my life here and besides people are the main source of inspiration. And like all human beings you like to listen to the stories, don't you?

Story No.1. About intercultural communication and impact of humour on it. Last Friday we had the round table in a pub with other trainees and local aiesecers as every Friday. One moment I was sitting together with one Turkish guy and one Serbian girl. Turkish guy is very nice and funny person, he is constantly making jokes. We were laughing with him before about different things. Then I said to the Serbian girl (so that he could hear also): "Be careful with him, you know those Turkish guys, don't you?" I smiled and everything, it was just a small nice joke, I thought. But Turkish guy became angry with me and his mood became bad. After that he explained that one should never make jokes about a Turkish man in a presence of woman. So-called "face-loosening" situation. All in all, it was good learning experience. Looks like a small thing, but the mood of me and Turkish guy was embittered for the rest of the evening.

Story No. 2. About how small the world is and AIESEC impact on it. I met one Polish AIESEC alumni in Berlin alumnues' meeting. Olo is his nickname, he is around 30 and is very interesting person. He has his small business consulting enterprise and he is constantly travelling all around the world. But the most interesting thing is that we both know at least 4 persons, although we have never met before! And these 4 persons come from 3 different countries. Olo was more than one year on the traineeship in Malaysia and met Maris and Martin from Estonia there. Thank to AIESEC I met both of them in Estonia. He also know Malaysian guy Joe, who was one year in Member Commitee of Estonian AIESEC. And his old friend is Krszysztof, whom I met this spring in Lithuania organizing one AIESEC conference. The world is really small, especially when you are an AIESEC member!

Story No. 3. About the employees of a media company in the time of a big catastrophe. Although there is a lot of beauty in the world, there is also much disgusting stuff here on the earth. Whole Europe got shocked on the 7th of July, when we got to know about the terror attacks in the heart of London. Today we got news about the new attacks there. Both days I was working in Deutsche Welle, which is telling people about these events and where the impact of shocking events is especially great. If usually people are smiling and are relatively relaxed, then in the time of "the breaking news" they have highly concentrated faces and one can frequently see people running through the corridors there and back. One can especially feel this atmosphere in Berlin, which is alike London - big European capital with widely used network of underground...

----------------

[EST] Ma olen nüüdseks täiesti "oma mees" siin Deutsche Welles - paljud inimesed teavad nimelt, et ma ei ole Tallinnast pärit (see on esimene küsimus, mida tavaliselt esitatakse, kui ütled, et oled Eestist). Väga positiivselt m6jutab see töö minu saksa keelt - töötada kollektiivis, kus k6ik räägivad saksa keelt, on väga hea kogemus keele 6ppimise m6ttes.

Käisin vahepeal kohaliku AIESECi koosolekul, Berliini AIESECi vilistlaste (alumnide) kohtumisel, olen rääkinud paljude inimestega - siin on kogu süsteem paremini välja arendatud kui meil. Eestil on üldse väga palju muidugi Saksamaalt 6ppida. Samas, nagu tihtipeale Eestiski, puudub ka Saksa AIESECis särtsi ja sära. Asja v6etakse vahel liiga t6siselt. Ma kasutasin seda puudust oma edevusvajaduse rahuldamiseks :) - korraldasin mänge praktikantidele ja sakslastele, natuke tantsisime, laulsime jne.

Nädalavahetusel käisime teiste praktikantidega Potsdamis, mis oli Preisimaa kuningate endine resindets ja asub Berliinist 10 km kaugusel. Nagu k6ik kuningad, laisd ka kohalikud endale ehitada losse, parke, tiike, monumente jne. Nii et ilus on.

Veel käisime Berliini tuntud loomaaias - pidavat Euroopa k6ige suurem olema. Ahvid tegelevad ahvimisega, elevandid on suured, kaelkirjakutel on kaelad pikad ja seal, kus on kitsed ja antiloobid, haiseb. Nii et p6him6tteliselt k6ik nagu Tallinna loomaaiaski, ainult et kogu asi on natuke suurem.

The picture from the Berlin Zoo

Otsustasin, et selleks, et saaks paremini illustreerida oma aega siin välismaal, hakkan jutustama iga kord väikseid lugusid, mis pärinevad suhtlemisest erinevate inimestega. Sest teadagi on inimesed ja suhtlemine nendega k6ige suurem inspiratsiooni allikas. Nagu vahel ka k6ige suurem kurbuse ja murede allikas. Ja peale selle meeldib inimestele lugusid kuulata.

Lugu nr.1. Kultuuridevahelisest kommunikatsioonist ja huumori m6just sellele. Meil oli eelmisel reedel traditsiooniline koosviibimine teiste praktikantidega ja saksa aiesecaritega ühes pubis (see toimub siin igal reedel). Ühel hetkel olime koos ühe türklase ja ühe serblannaga koos vestlemas. See türklane on tore tüüp, pidevalt naljatab ja on üldse r66msameelne inimene. Vahetasime pidevalt enne seda temaga nalju. Siis aga ma ütlesin serblannale naeratades (nii et türklane ka kuuleks) umbes sellist asja: "Ole ettevaatlik temaga, tead ju neid türgi mehi eks?" Tegin omast arust toredat nalja. Pärast seda muutus türklane väga kurjaks ja ta tuju läks kohe halvemaks. Läksime välja, ta oli valmis kaklema hakkama. L6unatemperament teadagi. Siis rahunes maha muidugi. Rääkisime ja ta selgitas, et mitte kunagi ei tohi türklase kohta naise kohalolekul nalja teha. Selline siis kultuuridevahelsie kommunikatsiooni 6ppetund. Tundub, et väike asi, aga tuju oli nii minul kui temal terveks 6htuks rikutud.

Lugu nr.2. Maailma väiksusest ja AIESECi m6just sellele. Berliini AIESECi vilistlaste 6htul tutvusin ühe Poola AIESECi vilistlasega Szczecinist, kes töötab Berliinis ja kel oli hea tuttav kohalikus AIESECis. Olo on ta nimi, ta on umbes 28-32 aastat vana, väga tegija inimene, tegeleb ärikonsultatsioonidega, tal on oma väike ettev6te. Ta tuli just 6-päevaselt ärireisilt Hiinast, enne seda viibis Poolas ja ülejärgmisel nädalal läheb USAsse. Ta ütles, et ma peaks kindlalt minema praktikale teisele kontindendile ja vähemalt aastaks (ta ise oli üle aasta praktikal Malaisias). Andis muuhulgas mitmeid soovitusi, mida ma peaks tegema, et alustada oma äri. Aga ma räägin seda lugu seet6ttu, et tuli välja, et me tunneme vähemalt nelja inimest, kuigi me ei ole varem kunagi kokku saanud! Ta oli Malaisias praktikal umbes 4 aastat tagasi ja tunneb Marist, kes oli samuti seal praktikal ja keda mina tunnen AIESEC Eesti kaudu. Samuti on tema hea s6ber Martin, kes oli samuti praktikal Malaisias ja kellega koos me tegime sessiooni ühel AIESECi konverentsil 2 aastat tagasi. Peale selle tunneb ta Malaisia AIESECi vilistlast Joe't, kes oli 3 aastat tagasi AIESEC Eesti juhatuses. Ja ta vana tuttav on AIESEC Wroclawi vilistlane Krszysztof, kellega kohtusime sel kevadel AIESECi konverentsil Leedus. Maailm on väike, eriti kui oled AIESECi liige!

Lugu nr. 3. Meediakontserni töötajatest suurte katastroofide ajal. Vaatamata maailma ilule, on maailmas ka palju jubedaid asju. 7. juulil sai kogu maailm shoki, kui sai teada, et neli pommi plahvatas Londoni südalinnas. Täna, kui ma kirjutan seda lugu, tulid teated uutest terrorirünnakutest Londonis. Nii toona kui täna olen olnud tööl Deutsche Welles. Kuna DW on meediakanal, mis nendest sündmustest inimestele teada annab, on siin suure katastroofi m6ju eriti tuntav. Kui tavaliselt on inimesed r66msameelsed ja käivad üsna rahulikult ringi, siis "Breaking news"'i ajal on k6ikidel murelikud näod ja pidevalt on näha koridorides sinna ja tagasi jooksvaid uudistetööstuse töötajaid. Seda eriti muidugi Berliinis, kus nagu Londoniski, on suur ja laialdaselt kasutatav metroo v6rgustik, ja mis, nagu ka London, on Euroopa suur pealinn. Minu kolleeg ütles mulle just hiljuti: "Täna ma ei lähe metrooga koju"...