Eesti ühiskonnast ja tolerantsusest

Following text is related solely to Estonia and will therefore be in Estonian.

Lugesin täna tavapärasel viisil Postimehe online-versiooni. Valik lugude pealkirjadest:
"Itaalia saarel murdsid sajad migrandid laagrist välja"
"Homod pöörduvad inimõiguste kohtusse"
"Oisaar: islamistid loovad Eestis sidemeid"

Ja igale loole järgneb kümneid ja kümneid vaenu ja viha täis kommentaare. Peamised sõnumid: "Mustad ahju", "Homod ahju", "Moslemid ahju".

Imelikul kombel jäi see kord puudu mõnest artiklist sõnumiga "Venelased ahju".

Kas see on kollektiivne alaväärsuskompleks - nii meediakanalite toimetustel kui üldiselt Eesti ühiskonnal? "Meid on varem kiusatud, nüüd saame meie kord end peremehedena tunda ja kedagi meist erinevat sõimata"...

Eesti patrioodina teeb see mind muidugi kurvaks. Just seetõttu ei tahtnud seda kirjutada inglise keeles - kahju, kui välismaalastel tekib just selline pilt Eestist.

Olukord ei ole siiski üldsegi lootusetu. Esiteks on sellised reaktsioonid mõistetavad ja nendele on seletused olemad. Teiseks on õnneks Eestis siiski väga palju neid, kes ei pea vajalikuks oma lahendamata jäänud psühholoogilised, seksuaalsed või füüsilised probleemid ja kollektiivsest mälust saadud kompleksid teistsuguste inimeste peale välja valama.