Pages

Showing posts with label eesti keeles. Show all posts
Showing posts with label eesti keeles. Show all posts

Thursday, December 04, 2025

Review: Petserimaa: Petserimaa integreerimine Eesti Vabariiki 1920-1940

Petserimaa: Petserimaa integreerimine Eesti Vabariiki 1920-1940Petserimaa: Petserimaa integreerimine Eesti Vabariiki 1920-1940 by Kalle Lõuna
My rating: 4 of 5 stars

Hästi uuritud populaarteaduslik ülevaade Petserimaa eluolust esimese Eesti Vabariigi ahal. Sisaldab huvitavat statistikat ja mälestusi. Natuke kuiv, oleks tahtnud rohkem pilte ja elavamaid kirjeldusi. Kuid annab hea ülevaate selle vaesema ja muust Eestist (usuliselt, rahvastiku koosseisust ja tööstuslikult) erineva regiooni eluolust.

Sunday, September 28, 2025

Review: Tartu tuld toomas

Tartu tuld toomas. Linnauitaja ülestähendusi taaskohtumiselTartu tuld toomas. Linnauitaja ülestähendusi taaskohtumisel by Mihkel Mutt
My rating: 3 of 5 stars

Huvitav Tartu linna iseloomustav essee. Üksjagu linnalugu, natuke kirjanduskriitikat, siin-seal ühiskonnakriitikat, natuke metafüüsilist absurdi - kirju, kuid nauditav kirjastiil. Raamatu esimene osa meeldis rohkem, kus Mutt kirjeldab vaimukalt erinevaid linnaosi ja tartulikke jooni. Mida rohkem lõpu poole, seda rohkem on filosoofiat ja metafüüsikat, mis ei tundu alati uudne või põnev.

Tartus õppinu ja elanuna aga oli üldiselt soe tunne seda raamatut lugeda. Üht-teist uut sai teada ka linna ajaloost ja geograafiast.

Sunday, December 22, 2019

Review: 100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918-2018

100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918-2018100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918-2018 by Feliks Gornischeff, Mihkel Karu, Arto Oll, Teele Saar
My rating: 5 of 5 stars

Hästi illustreeritud ja põnevate lugudega kogumik, mis jälgib Eesti ajalugu läbi laevade lugude. Mereriigi elanikuna sai teada nii mõndagi huvitavat - mis tüüpi laevad on olnud levinud erinevatel aegadel merel, jõgedel ja suurematel järvedel; mis oli laevade erinevad otstarbed eri ajastutel; mis unistused, soovid ja hirmud võisid olla nendel laevadel reisivatel inimestel.

Ükski lugu ei lähe väga süvitsi. Kuid sellelaadse kogumiku jaoks on detailsuse ja ülevaatlikkuse vahekord üsna hea.

Friday, June 29, 2018

Review: Kõik on suurepärane. Mälestusi Eesti kolhoosist

Kõik on suurepärane. Mälestusi Eesti kolhoosistKõik on suurepärane. Mälestusi Eesti kolhoosist by Sigrid Rausing
My rating: 3 of 5 stars

Huvitav vaade Eesti elule 1990-te alguses Läänest tulnud antropoloogi poolt, kes elas kohalikega Noarootsis umbes aasta aega. Kõige huvitavam oli minu jaoks eestirootslaste ajalugu läbi sajandite, samuti isiklikud autobiograafilised seigad autori elust (nii-öelda seiklused post-sovjetlikus Eestis).

Samas aga jäi minu arvates osa tema kui antropoloogi tööst tegemata - ta ei mõistnudki lõpuni kohalike inimeste ideaale, rõõme ja unistusi. Ta jäi natuke pinnapealsele tasandile - kirjeldatud ja läbi mõtestatud sai ennekõike see, mis jäi silma ehk materiaalne vaesus, alkoholism, abiorganisatsioonide töö, Lääne kaupade järk-järguline tulek ja muud nähtused, mis olid 1990-ndatel üle Eesti hästi nähtavad.

Raamatu suur voorus on ausus ja kirjelduste täpsus.

Thursday, January 25, 2018

Review: Elu läbi taksopeegli

Elu läbi taksopeegliElu läbi taksopeegli by Alan Adojaan
My rating: 2 of 5 stars

Võtsin selle raamatu lugeda kuna käisin koos Alaniga koos loengutes Tartu Ülikoolis. Alan kirjutab ladusalt ja lõbusalt. Kuid kokkuvõtvalt on see kogum taksondusega seotud lühilugudest, millel omavahel ei ole mingisugust seost. Kuigi mõned lood on põnevad ja (traagi)koomilised, on need niivõrd lühikesed ja neid on nii palju, et kokkuvõttes jätsid need mind lugejana pigem külmaks.

See on nagu anekdootide raamat - loed läbi, mõnes kohas muigad ja mõnes kohas naeratad, meelde jääb mõni üksik, kuid kuu pärast ei ole enam midagi meeles. Kui aga tahta kerget lugemist, siis ei ole see üldse paha valik.

Friday, March 10, 2017

Review: Hansa Liidu ajalugu. Varjatud ülemvõim

Hansa Liidu ajalugu. Varjatud ülemvõimHansa Liidu ajalugu. Varjatud ülemvõim by Gisela Graichen
My rating: 2 of 5 stars

Sain targemaks. Kohati oli põnev lugeda, mismoodi Keskaja Euroopas kaubandus rahvaid ja linnu ühendas.

Kuid sellel teemal oleks saanud kirjutada nii palju huvitavamalt. Peatükid ei ole omavahel väga hästi seotud (viis autorit on sellesse panustanud ja kirjutamise kvaliteet on varieeruv). Üldiselt pigem kuiv ja pigem akadeemiline tekst. Oli ka tunda, et kirjutasid puhtalt ajaloolis-humanitaaria taustaga inimesed, kelle arusaam majandusest ja ärist on võrdlemisi tagasihoidlik - Hansa Liidu kaubanduse sisemine dünaamika ei tulnud kusagilt kuigi hästi välja ja jäi väga pinnapealseks. Ka tõlge saksa keelest eesti keelde tundus kohati nõrk.

Saturday, January 28, 2017

Book Review: Marjustini sajand

Marjustini sajandMarjustini sajand by Marju Lauristin, Ene Hion, Margot Visnap
My rating: 4 of 5 stars

Marju Lauristin on olnud üks parimaid Õpetajaid mu elus. Siiamaani on meeles tema sõnad ühelt loengult: "Ülikool ei õpeta teadmisi. Ülikool õpetab mõtlema". Seetõttu tekkis suur soov see raamat läbi lugeda.

See on väga hea raamat. Siiras, mitmekülgne, õpetlik, mõtlema panev. Väga huvitav oli lugeda Lauristini vanemate tegude motiivide tagamõtetest, Marju Lauristini noorpõlve Tallinnast ja Tartust, taasiseseisvunud Eesti esimese valitsuse tegutsemistest, Euroopa Parlamendi siseelust. Oli kuidagi soe tunne lugeda Tartust ülikoolinnana 1960-1970-ndatel - sest tekkis nii palju paralleele mu enda Tartuga ülikoolilinnana 2000-ndatel (seda eelkõige mõtete vabadust ja lennukust, teadmiste himu rahuldust pakkuva paigana).

Ainuke suurem puudus minu silmis on ehk see, et kohati said Marjustini elu teatud perioodid kajastatud kuidagi justkui kiirustades - oleks tahtnud teada rohkem! Näiteks mis oli ühe Nõukogude Eesti teaduslabori juhataja tavaline tööpäev? Missugused nägid välja 1992.-1994.aastate valitsuse kabinetiistungid? Samas on selge, et nii rikast ja mitmekesist elu elanud inimese biograafiaraamatut kirjutades tuleb paratamatult teha valikuid.

Friday, April 03, 2015

Review: Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust

Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust
Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust by Andrus Kivirähk

My rating: 5 of 5 stars

Minu meelest on see väga ainulaadne raamat: ei suudagi kohe meenutada teist selliset raamatut, kus absoluutselt kõik tegelased (ja neid on raamatus päris mitmeid!) on positiivsed. Raamatu puhul meeldiski kõige rohkem see, et see on üdini positiivne. See on heaks tõestuseks, et saab kirjutada põnevalt ka siis kui raamatus on vähe otsest dramaatikat. Lihtsuses peitub ilu... ja võlu.

Friday, January 16, 2015

Review: Islam ja diktatuurid, Venemaa ja Kesk-Aasia

Islam ja diktatuurid, Venemaa ja Kesk-Aasia
Islam ja diktatuurid, Venemaa ja Kesk-Aasia by Olev Remsu

My rating: 4 of 5 stars

Hästi, harivalt ja lõbusalt kirja pandud reisikirjad. Meeldis mõnus segu hetkemuljetest, ajaloost, isiklikest mälestustest Nõukogude ajast, huvitavatest dialoogidest ja autori poliitilistest ning ühiskondlikest mõtisklustest. Selles regioonis elanuna tekkisid mõni kord toredad samastumismomendid. Samuti on huvitav läbi terve raamatu jooksev islami teema, mis ei muutu samas liiga pealetükkivaks.

Samas on ülekohtune autori poolt nimetada Venemaad, Kasahstani ja Kirgiisiat diktatuurideks - need on pigem autoritaarse juhtimisstruktuuriga riigid. Natuke pealiskaudseks on jäänud just see poliitiline pool - kõiki riike paneb autor natuke ühte patta, nimetades kõiki Kesk-Aasia presidente türannideks. Samuti tundusid Koraanist ja Piiblist tsitaadid peatükkide alguses veidi kunstlikena.

Sunday, August 19, 2012

Review: Iseseisvuspäev

Iseseisvuspäev
Iseseisvuspäev by Kaur Kender

My rating: 4 of 5 stars

Otsekohene, brutaalselt aus ja lihtsasti loetav lugu noorest mehest ja tema tegutsemistest aastail 1990-1991. Sõltuvalt lugejast võib teenida kas äratundmise, ajaloolise kroonika või tugeva meelelahutuse eesmärke.

Thursday, May 19, 2011

Põhjala paradoks – kui jätkussutlik on Skandinaavia mudel?


- For the readers who don't understand Estonian - this is an article I wrote about Scandinavian model of society - its roots, its main features, challenges and possibilities of "exporting" it elsewhere. It is something I have been very interested myself in and which I hope will help me to eventually bring Estonia closer to Nordics. I would like to give my gratitude to the interesting people who agreed to find time to talk to me and share their thoughts on the Scandinavian societal system - Kathrine Aspaas, Knut Sogner, Jon Erik Dølvik and Vidar Lindefjeld. -

Eestis ei ole kellegi jaoks saladus Põhjamaade suhteline ja absoluutne edu majanduses, ühiskonna arengu tasemes, turvalisuses ja paljus muuski. Kõikvõimalikes edetabelites, mis seavad maailmariike ritta ühel või teisel alusel, on Põhjamaad alati eespool.

Kõige levinum viis, mismoodi mõõta riigi heaolu, on sisemajanduse kodutoodang (SKT) elaniku kohta. Rahvusvahelise Valuutafondi poolt 2010. aastal avaldatud andmete järgi asus Norra teisel kohal, Taani viiendal, Rootsi seitsmendal, Soome 14. ja Island 20. kohal.

Kui aga vaadata nii-öelda „pehmeid“ näitajaid, siis olukord ei ole kuigi erinev. Ajakirja Forbes andmetel, mis põhinevad Gallup World Poll'i küsitlusel, on neljas Põhjala riigis kõige õnnelikumad inimesed maailmas. Üksteise järgi on esineljakus Taani, Soome, Norra ja Rootsi. Island asus selles 2010. aastal avaldatud nimekirjas 23. kohal, mis peegeldab riiki hiljuti räsinud finantskriisi.

Põhjala paradoks

Enamus ei vaevagi ennast statistikaga. Piisab vaid käia Skandinaavias ja veenduda, et teed on tõepoolest seal siledad, majad korralikud, loodus hästi hoitud ja inimesed üldiselt oma eluga rahul.

Millel põhineb Põhjala edu? Ja kui kaua veel see saab niimoodi kesta? Kõrged maksud, suur riigisektor, helded sotsiaaltoetused – see kõik on ju vastuolus enamike majandusõpikutega Eestis, mis põhinevad angloameerika liberalismi ideedel? Kas mõne aasta pärast ei ole Põhjamaad sunnitud oma lähenemist muuta?

Jonnakad põhjamaalased taguvad aga oma rauda. Viimasel Davosi kohtumisel, kuhu koguneb maailma poliitiline ja majanduslik eliit, esitasid viis põhjamaa riigipead Põhjala mudelit kui elujõulist alternatiivi teistele. Nad rääkisid veendunult, et see mudel soodustab innovatsiooni ja tõstab riikide konkurentsivõimet.

Vaevaline teekond harmoonilise ühiskonnani

Põhjamaade üks tugevamaid aluseid on ühiskonnas valitsev võrdsuse printsiip, ütleb Norra tööandjate assotsiatsiooni vanemnõunik Vidar Lindefjeld. Ta tuletab meelde, et kuni 20. sajandi alguseni olid Norra ja teised Skandinaavia riigid vaesed maad, kus puudusid suured käärid rahva sees. Norras oma aadelkond puudus, Rootsis ja Taanis oli aadlike mõjuvõim võrreldes Mandri-Euroopaga hulga väiksem. Pärisorjust sellisel kujul nagu see oli Saksamaal või Venemaal ei olnud Põhjalas kunagi. „Ühiskonnas oli juba sajandeid tagasi teatud sotsiaalne homogeensus, kus talunik oli linnakodanikuga üsna võrdses seisus,“ selgitab Lindefjeld.

Kuid ainuüksi ühtekuuluvustundest ei piisa, et veenda inimesi, et heaolu jaotamine kõikide vahel on positiivne, ning panna neid maksma kõrged maksud. BI Norra Kommertskõrgkooli majandusajaloo professor Knut Sogner tuletab meelde, et eelmise sajandi alguses oli ka Põhjamaades vabrikute omanike ja tööliste vahel tõsine vastasseis. Töölised töötasid väga palju, kuid said viletsat palka, nende elamistingimused olid armetud. Oli tõsine revolutsioonide oht nagu Venemaal.

Samal ajal võtsid Põhjamaad aktiivselt osa rahvusvahelisest kaubandusest. Sogneri sõnul olid need maad lausa sõltuvad ekspordist. „1920.-1930. aastate majanduskriisid sundisid erinevad pooled oma relvad maha matma,“ ütleb Sogner ja lisab, et probleemid rahvusvahelises majanduses olid lihtsalt niivõrd tõsised, et sisemised konfliktid pidi ühel või teisel viisil lahendama. Tööandjad vajasid stabiilsust kodumaal, et suuta oma kaupa jätkuvalt eksportida, samal ajal mõistsid töölised, et nad saavad teenida rohkem kui nad ei streigi.

Sellest ajast peale on kollektiivsed palga- ja muud läbirääkimised muutunud Põhjamaades pigem reegliks. Seda soodustab ka ametiühingute jätkuvalt tugev positsioon ühiskonnas. Sõltumatu uuringite sihtasutuse Fafo teadusdirektor Jon Erik Dølvik toob näite, et Norras on tänapäeval 53% kõikidest töövõtjatest ametiühingute liikmed. „Chicago School [Chicago koolkond majandusteaduses, mis põhineb liberaalsetel vaadetel ja mille austajaks peetakse muuhulgas Mart Laari] väidab selle kohta: „It can't work!“. Kuid nad ei võta arvesse, et ametiühingud Skandinaavias on palju paindlikumad kui kontinentaaleuroopas,“ selgitab Dølvik.

Töövõtjate paindlikkus võlgneb aga Knut Sogneri sõnul sellele, et ametiühingute esindajad istuvad ettevõtete juhatuses. „Seetõttu teavad töövõtjad, et kui firmal läheb halvasti, siis ei ole tõepoolest tööandjal raha, et suuremat palka maksta. Tulemusena panustavad tööandjad firma pikaajalisse edusse, kuna näevad, et selle edu kajastub ka nende palkadele,“ väidab tema.

Avatus maailmale viib kõrgete palkadeni

Endises sotsialistlikus leeris olid ametiühingud samuti tugevad. Kuid erinevalt Nõukogude Liidust ja selle sateliitriikidest võtavad Põhjamaad globaalsest kapitalismist maksimumi. Sogneri sõnul on ekspordisektor kõigis Põhjala riikides olnud traditsiooniliselt väga suur. „Rahvusvaheliselt avatud tööstus viib aga selleni, et palgad ei saa olla väga kõrged ja töövõtjad peavad seega tööandjatega koostööd tegema,“ järeldab Sogner.

Jon Erik Dølvik on sellega nõus. Tema väitel on kõrged tasud Skandinaavias käinud kaasas kõrgenenud produktiivsusega. Samas on see alati olnud ettevaatlik tõus – töövõtjad on mõistnud, et liiga kiire palkade kasv viib nende ettevõtted ja lausa terved tööstused riigist välja.

Tasakaalustatud liidrid

Põhjamaade üks eriomadusi peitub Vidar Lindefjeldi väitel võimueliidi poliitilises tahtes jaotada rikkust ja heaolu. Õiglase valitsemise traditsioon ulatub tema sõnul keskajasse, kui taani ja rootsi kuningad austasid oma alamate teatavat autonoomiat.

Selle ilminguid on Knut Sogneri sõnul olnud näha ka Põhjamaade uusimas ajaloos. Tänu laialdastele sotsiaalsetele kokkuleppetele muutusid eelmise sajandi esimesel poolel demokraatlikumaks nii kodanlusparteid kui ka tööliste erakonnad. Sotsialistidest said sotsiaaldemokraadid. Viimased olid Skandinaavias võimul valdava osa 20. sajandi teisest poolest. Kuid samas märgivad nii Sogner kui Dølvik, et erakapitali esindav opositsioon oli kogu aeg väga tugev ja sotsiaaldemokraadid pidid oponentide vaateid arvesse võtma. Selline tasakaalustatud süsteem on nende sõnul osaliselt põhjuseks, et korruptsiooni tase Põhjalas on üsna madal – ühel jõul ei lastud kunagi olla ainudomineeriv.

Endise majandusajakirjaniku, nüüdse ettevõtja ja kirjaniku Kathrine Aspaase sõnul on Skandinaavia õnn peitnud selles, et seal ei ole poliitikud kunagi olnud Berlusconi tüüpi. See aga on Aspaase väitel omakorda tugevdanud lojaalsustunnet riigi suhtes ja usaldust poliitikute vastu.

„Inimene on hea“

Aspaas jätkab, et nii-nimetatud Põhjala mudel on inimkeskne. „Enamus kultuuridest ja religioonidest näeb inimestes pahupoolt: et nad on patused, nad on sündinud häbiga. Põhjala mudel kultiveerib aga positiivset nägemust inimestest: et nemad on loovad ja iseseisvad,“ ütleb Aspaas. Kui süsteem eeldab selle liikmetelt eelkõige kurja, siis vajab igaüks käske ja tugevat võimu. Põhjamaade mudel põhineb Aspaase sõnul aga printsiibil, et inimesed ei oota, et keegi ütleks neile kogu aeg, mida tuleb teha.

Positiivne hoiak inimese kui indiviidi suhtes väljendub muuhulgas tunnustuses, et naised ja mehed on võrdväärsed, ütleb Aspaas. See aga tagab olukorda kui kõigi inimeste potentsiaal on kõige paremini ära kasutatud. Jon Erik Dølvik on selle arvamusega nõus. Tema sõnul avaldub naiste ressurside hea kasutus muuhulgas korralikus lasteaedade süsteemis, mis võimaldab naistel kauem osaleda tööelus.

Dølvik väidab, et põhjamaalased on võrdlemisi koostööaldid ja teistest indiviididest lugupidavad tänu tugevale kodanikuühiskonnale. Osavõtt spordiorganisatsioonides, kultuuriklubides ja kõikvõimalikes seltsides on Põhjalas olnud traditsiooniliselt väga kõrge. Dølvik selgitab selle olulisust näitega enda elust: „Ma mängin vabal ajal jalgpalli. Olen pikka aega kuulunud ühte kohalikku jalgpalliklubisse. Ja seal on ju kõik koos – kõrge ja madala haridusega... ma saan koos tegutseda väga erinevate inimestega.“

Muutuma sundivad väljakutsed

Kuid kõik ei ole sugugi roosiline. Vidar Lindefjeld räägib, et viimastel aastatel esitavad inimesed Norras üha suuremaid nõudmisi avalikule sektorile. Tema sõnul on põhjamaalased oma heaoluga väga harjunud ja ootavad, et riik teeks nende eest üha rohkem ära. Jon Erik Dølvik on selle arvamusega nõus: „Helde heaoluriik töötab vaid siis kui paljud on tööl. Kuid hiljutine tendents on see, et vanemate inimeste, sotsiaalabi saajate ja halvasti integreeritute inimeste hulk kasvab.“ Põhjala mudelit seavad küsimuse alla Knut Sogneri sõnul ka muutuvad väärtused nooremate inimeste seas: individualiseerimine, tugevam eneserealiseerimise tahe.

Dølviku sõnul ei saaks Põhjala mudel muutumata kujul kindlasti kaua kesta, sest väljakutsed on tõsised. Tema väitel on selge, et poliitikud ja teised peavad kohanduma, riigi poliitika peab uuenema, aga see on juba toimumas. Knut Sogner märgib samuti, et Põhjala mudeli üks tugevus on just selle paindlikkus. Ta toob näite, et viimasel kolmekümnel aastal on Skandinaavia majandust iseloomustanud liberaliseerimislaine, samal ajal kui teatud sotsiaaldemokraatlikud põhimõtted nagu võrdusprintsiip on jätkuvalt jäänud väga tugevaks.

Kõige tugevam sõltub tugevuselt teisest

Eestist vaadates tundub vahel ikkagi kummaline, miks inimesed on nõus maksma kõrgeid makse ja andma osa oma tulust ära selliste inimeste toetamiseks, kes on selles ise tihtipeale süüdi. Jon Erik Dølviku sõnul ei ole pärast paljusid aastaid kollektiivset sundi üllatav, et Eesti ühiskonnas valitsevad individualistlikud väärtused ning skeptilisus võimude suhtes. Kuid ta märgib: „Parimad on sõltuvad paremuselt teistest. Muidu langeb terve tase. See on nagu spordis, nagu jalgpallis. Kui on olemas vaid üks tugev meeskond, siis ajapikku muutub ka see rahvusvaheliselt nõrgaks, kuna ta ei saa oma keskkonnas dünaamiliselt areneda.“

Dølvik näeb liigses liberaalmajanduslikus korras Eesti-suguste väikeste riikide jaoks selget ohtu. Ta selgitab, miks ei tasu alati kopeerida USA mudelit: „Eesti jaoks on raske kultiveerida „American Dream'i“. Reaalsus on see, et kui ühiskonnas propageeritakse põhimõtet „The Winner Takes It All“, siis need vähesed, kes suudavad palju kapitali teenida, investeerivad seda teenitud kapitali suures osas välismaale, sest väikses riigis napib suuri tulusid toovaid projekte. Tulemusena ei võida ühiskond sellest midagi.“

Põhjala-taolise heaoluriigi vastu suunatud kriitikat oleks kõige loogilisem otsida kapitalistide seas. Kuid Norra Tööandjate Assotsiatsiooni esindaja Vidar Lindefjeld ütleb, et Põhjala mudel on vaatamata teatud kuritarvitamisele üksikindiviidide poolt väga mõistlik lahendus. Tema sõnul on Põhjala mudeli tugevus eelkõige selle stabiilsuses, mida hindavad kõrgelt ka tööandjad. „Ka Skandinaavias on palju rikkaid inimesi nagu igal pool. Kuid samal ajal on terve ühiskond saanud osa sellest rikkusest,“ väidab tema. Rääkides suhtelisest rikkusest esitab Lindefjeld muigades retoorilise küsimuse: „Kui sina teenid kümme miljonit eurot aastas ja mina teenin „vaid“ ühe – kas see teeb mind siis vähemõnnelikuks?“

Põhjala mudeli ekspordist välismaale

Kuigi põhjamaalased on vajadusel valmis oma ühiskonnamudeli eeliseid kaua ja põhjalikult kirjeldama, on nad üsna ettevaatlikud võimaluse suhtes seda mujale eksportida ja teisi õpetama hakata. Knut Sogneri sõnul ei ole lihtne õppida hoiakuid. Ta väidab, et oluline eeldus Põhjala mudeliks on sotsiaalse usalduse tugevus ühiskonnas, mille ülesehitamine võtab väga kaua aega.

Ka Dølvik on skeptiline Põhjala mudeli kiire ülevõtmise suhtes, sest see on tema sõnul olnud Skandinaavias saja aasta arengu tulemus. Balti riikides teeb tema väitel asja keeruliseks see, et töövõtjate organisatsioonid on üsna nõrgad: „Ametiühingud diskrediteerisid end nõukogude ajal ja usaldus nende vastu ei ole taastunud.“ Samuti on Eesti alustanud 1990.aastate alguses hoopis teisest stardipositsioonist. „Balti riigid olid ilma korraliku sisemise struktuurita, mis reguleeriks tööelu riigi sees, kui nad astusid rahvusvahelisse konkurentsi kohe pärast iseseisvuse taastamist. Norral ja teistel Skandinaavia riikidel oli mitme kümnendi jooksul taoline struktuur ennem olnud,“ selgitab Dølvik.

Samal ajal möönab tema, et baltimaalastel on palju ühist Põhjala inimestega. Kui lähiajalugu kõrvale jätta, siis on paljud teised eeldused Balti riikides tegelikult olemas. Küsimus on vaid ühiskonna valmiduses ja tahtes.